Livistona rotundifolia

Lehvikpalm on klassikaline pilgupüüdja suurtes, avarates ruumides, talveaedades ja sissekäikude juures. Tema kodumaa on Jaapanis ja Kagu-Aasia saartel kuni Austraaliani. Noored taimed on suurte sügavalt jaguste lehtedega, leheroots on teravalt hambuline. Läikivad lehed sirutuvad jäigalt ülespoole. Ruumis vajab aasta ringi võimalikult valget kohta, võib olla ka otsese päikese käes. Talve tahaks ta veeta veidi jahedamas (15 °C), suvel võib õue viia.

Niisketest vihmametsadest või ookeani rannikutelt pärit palmid on tundlikud kuiva õhu suhtes. Õhuniiskuse suurendamiseks võib palmilehti vahel puhta leige veega piserdada, niiske pehme lapiga pühkida või asetada taimepoti kõrvale lai anum veega. Paksu tolmukorraga kattunud palmi on vaja puhastada või leige veega pesta. Suveks võib palmid külmavabal ajal õue suvitama viia. Õue viimiseks on parem valida pilves või vihmane päev. Esialgu vajavad palmid välisõhuga harjumist. Seepärast ei maksa neid kohe otsese päikesekiirguse kätte jätta, vaid varjutada 1–2 nädalat rohelise varjutuslooriga, et vältida lehtedele põletuslaikude tekkimist. Noori palme on kasulik ümber istutada igal kevadel, sest noored taimed kasutavad mulla mineraalse toiduvaru kiiremini ära. Vanemaid ja suuremaid palme istutatakse ümber alles siis, kui anum enam vett ei pea ja juured on potist välja kasvanud või taime potist välja kergitanud. 

Palmidele sobib nõrgalt happeline või neutraalne toitaineterikas muld. Poti põhja lisada kindlasti drenaažiks kerg-kruusa, jämedat liiva või väiksemaid kive. Istutamise juures on tähtis see, et tüvi (juurekael) ei satuks varasemast sügavamale mulla sisse.